Miks on kütus Luksemburgis nii odav?

Sõitke üle piiri Saksamaalt, Belgiast või Prantsusmaalt Luksemburgi ja märkate hinnaerinevust kohe. Bensiin maksab Luksemburgis tavaliselt 15–25 senti liitri kohta vähem kui naaberriikides. 50-liitrise paagi puhul tähendab see 7,50–12,50 € kokkuhoidu — ühe tankimise kohta.\n\nSee ei ole väike vahe. Aasta jooksul säästab igapäevane pendelränduri, kes tangib kord nädalas, 400–650 € võrreldes Saksamaal või Belgias tankimisega. Pole ime, et Luksemburgi piiridel asuvad tanklad on pidevalt tihedalt külastatud.

Kütuse hind tankla juures koosneb kolmest komponendist: tootehinnast (Euroopas suhteliselt sarnane, kuna seda kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel), aktsiisimaksust (fikseeritud maks liitri kohta) ja käibemaksust.\n\nLuksemburgi strateegia on lihtne: hoida aktsiisimaksud nii madalal kui ELi reeglid lubavad. Samal ajal kui Saksamaa küsib bensiinilt umbes 0,65 €/L aktsiisi ja Holland üle 0,80 €/L, küsib Luksemburg vaid umbes 0,46 €/L — lähedal ELi ettenähtud miinimumile.\n\nKombineerituna madalama käibemaksumääraga (17 % vs 19–21 % naaberriikides) loob see olulise hinnaeelise. Tootehinnad on praktiliselt identsed — see on puhtalt maksu erinevus.

Siin on tähelepanuväärne osa: hinnanguliselt 75 % kogu Luksemburgis müüdavast kütusest läheb mitteresidentidele. Riik müüb palju rohkem kütust, kui selle 660 000 elanikku suudaksid kunagi tarbida.\n\nSee on tahtlik. Luksemburg teenib kütuse müügist märkimisväärseid maksutulusid — isegi madalate määradega toob tohutu maht aastas sadu miljoneid. See on üks riigi usaldusväärsemaid tuluallikaid.\n\nHuvitav fakt: Luksemburg müüb aastas ligikaudu 2,5 miljardit liitrit kütust. Vaid 660 000 elanikuga on see umbes 3 800 liitrit elaniku kohta — umbes 5 korda rohkem kui ELi keskmine. Selge on, et suurema osa tarbivad üle 200 000 piiriülest pendelrändurit ja transiitliiklus.\n\nRiigil on elaniku kohta rohkem tanklaid kui üheski teises ELi riigis, enamik neist on koondunud piiriteede ja maanteede äärde.

See maksustrateegia on pälvinud kriitikat. EL hindab, et Luksemburgi odava kütuse poliitika põhjustab umbes 3–4 miljonit tonni CO2 heitmeid aastas lisaks — sest autojuhid teevad tarbetuid ümbersõite, et odavalt tankida.\n\nKeskkonnaorganisatsioonid on pikka aega nõudnud ELi kütusemaksude ühtlustamist, et lõpetada see „võidujooks põhja". EL on kehtestanud minimaalsed aktsiisimäärad, kuid vahe minimaalsete ja tegelike määrade vahel kõrgete maksudega riikides jääb tohutuks.\n\nLuksemburg on järk-järgult tõstnud oma aktsiisimakse — 2023. aastal tõsteti neid 1 sendi võrra liitri kohta. Kuid tõusu tempo on piisavalt aeglane, et säilitada hinnaeelist. Riik on lõksus keskkonnaalaste kohustuste ja selle strateegia loodud tulude vahel.

Mitmed tegurid võivad vähendada Luksemburgi kütuseturismi eelist:\n\n- ELi surve piiripõhiste süsinikukorrigeerimiste ja minimaalse maksu ühtlustamise osas\n- Elektriautode tõus (EV-del ei ole vaja Luksemburgi odavat bensiini)\n- Suurenev kodumaine ja rahvusvaheline surve kliimapoliitikale\n- Luksemburgi enda süsinikuneutraalsuse eesmärgid aastaks 2050\n\nSiiski, kuni aktsiisimaksud jäävad riiklikku pädevusse ja EV-d ei ole veel domineerivad, jätkab Luksemburgi odav kütus autojuhtide meelitamist kogu Lääne-Euroopast. See on õpikunäide ELi maksukonkurentsist — seaduslik, tõhus ja sügavalt vaieldav.