Elektri hulgimüügihinnad

Järgmise päeva hind määratakse igapäevasel oksjonil kell 12:00 Kesk-Euroopa aja järgi. Elektritootjad (päikesepargid, tuulepargid, tuumajaamad, gaasiturbiinid) esitavad müügipakkumised järgmise päeva iga tunni kohta. Ostjad (müüjad, suurtööstustarbijad) esitavad ostupakkumised. Börsialgoritm sobitab iga tunni pakkumise ja nõudluse ning määrab 24 tunnihinda. Tulemus: homne elektrihind on teada juba täna. See on Euroopa elektriturgude olulisim hinnasignaal.

Negatiivsed hinnad tähendavad, et tootjad MAKSAVAD selle eest, et elektrit võrku anda — kõlab vastupidiselt, kuid juhtub regulaarselt. Peamine põhjus: päikeselistel ja tuulistel päevadel toodavad taastuvenergia allikad (mille piirkulu on peaaegu null) rohkem elektrit kui vaja. Tuuma- ja söejaamu ei saa kiiresti välja lülitada, seega lepivad need pigem negatiivse hinnaga kui kulukate seiskamiste ja taaskäivitustega. Saksamaal oli 2023. aastal üle 300 tunni negatiivseid hindu. Dünaamilise tariifiga tarbijate jaoks võivad negatiivsed hinnad tähendada, et neile makstakse elektri tarbimise eest.

Hulgihind on vaid üks osa lõplikust elektriarvest. Tüüpiline kodumajapidamise arve jaguneb ligikaudu järgmiselt: 1) Hulgienergia kulu: 30–40% — just seda näete sellel lehel. 2) Võrgutasud: 20–30% — elektrivõrgu hoolduseks. 3) Maksud ja lisatasud: 30–50% — käibemaks, taastuvenergia tasud, elektriaktsiis, kontsessioonitasud. Näiteks kui hulgihind on 80 EUR/MWh (8 ct/kWh), jääb majapidamise koguhind kõigi tasudega tavaliselt 25–40 ct/kWh vahele olenevalt riigist.