Miks on elekter Saksamaal nii kallis?

Saksa kodumajapidamised maksavad praegu elektri eest 43.83 senti/kWh (seisuga 2025-S2), mis teeb Saksamaa ELi kõige kallimaks elektririigiks. ELi keskmine on 25.29 senti/kWh — see tähendab, et sakslased maksavad keskmisest eurooplasest ligikaudu 80 % rohkem.\n\nEt seda paremini mõista: Saksa kodumajapidamine, kes tarbib aastas 3500 kWh (riigi keskmine), maksab elektri eest umbes 1520 eurot aastas. Sama tarbimine Bulgaarias — odavaimas riigis hinnaga 5.59 senti/kWh — maksaks umbes 350 eurot. See on üle 1100 euro vahe aastas.

Vähem kui veerand teie Saksa elektriarvest läheb elektri tegelike tootmiskulude katmiseks. Ülejäänu on maksud, tasud ja võrgutasud. Siin on ligikaudne jaotus:\n\n- Energia tootmine ja hankimine: ~23 % — elektri tootmise tegelik turuhind\n- Võrgutasud (Netzentgelte): ~24 % — tasud elektrivõrgu hooldamiseks ja käitamiseks\n- EEG lisatasu ja taastuvenergia tasud: ~15 % — rahastavad tuule-, päikese- ja muu taastuvenergia laiendamist\n- Elektriaktsiis (Stromsteuer): ~5 % — 1999. aastal kehtestatud keskkonnamaks\n- Kontsessioonitasud (Konzessionsabgabe): ~5 % — makstakse omavalitsustele avaliku maa kasutamise eest\n- Käibemaks (Mehrwertsteuer): ~16 % — 19 % käibemaksu lisandub kõigele\n- Muud lisatasud: ~12 % — meretuuleenergia tasu, koostootmise lisatasu jne\n\nPeamine järeldus: isegi kui elektri hulgihind langeks nullini, maksaksid Saksa kodumajapidamised ikkagi üle 30 sendi/kWh ainult maksude ja tasudena.

Saksamaa ambitsioonikas energiapööre — Energiewende — on kõrgete elektrihindade peamine põhjus. Riik võttis kohustuse loobuda tuumaenergiast (lõpule viidud aprillis 2023) ja kivisöest, samal ajal ulatuslikult taastuvenergia tootmist laiendades. 2025. aastal pärineb üle 55 % Saksa elektrist taastuvatest allikatest.\n\nSee üleminek on olnud kallis. EEG lisatasu, mis rahastab taastuvenergia toetusi, saavutas 2022. aastal oma haripunkti 6,76 senti/kWh, enne kui valitsus hakkas seda föderaaleelarvest subsideerima. Kuigi otsene lisatasu on vähenenud, ei ole kulud kadunud — need on lihtsalt nihkunud üldisesse maksustamisse.\n\nHuvitav fakt: Saksamaa tootis 2024. aasta ülestõusmispühade pühapäeval nii palju taastuvelektrit, et hulgihind oli 12 tundi järjest negatiivne. Tootjad sõna otseses mõttes maksid, et oma elektrist lahti saada.

Vastandus naaberriikidega on silmatorkav. Prantsusmaa maksab umbes 30 senti/kWh tänu oma 56 tuumareaktorile, mis pakuvad odavat baaskoormuse elektrit. Holland kõigub umbes 20 sendi/kWh ümber. Poola, hoolimata suurest söesõltuvusest, maksab umbes 18 senti/kWh madalamate maksude ja tööjõukulude tõttu.\n\nPeamine erinevus ei tulene energiakuludest — see on maksu- ja tasukoormus. Saksamaal moodustavad maksud ja lisatasud üle 50 % lõpphinnast. Enamikus teistes ELi riikides on see 30–40 %. Taani on ainus riik, mis ligineb Saksamaa maksukoormusele, ja pole üllatav, et tal on Euroopas tagaselja teine kõrgeim hind.

Mitu arengut võiksid Saksa elektrihindu järk-järgult vähendada:\n\n- Valitsus on alates 2023. aastast katnud osa taastuvenergia lisatasust föderaaleelarvest\n- Suurenev taastuvenergia võimsus tähendab keskpikas perspektiivis madalamaid hulgihindu (rohkem pakkumist, madalam marginaalkulu)\n- Euroopa elektriturureform võiks lahutada taastuvelektri hinnad kallist gaasielektrist\n- Võrgu laiendamine (põhja-lõuna elektriliinid) võiks vähendada ummikukulusid\n\nSiiski tähendavad energiapöördeks vajalikud tohutud investeeringud — hinnanguliselt 500 miljardit eurot aastaks 2030 — et struktuurne kulude leevendamine võtab aastaid. Praegu saavad Saksa kodumajapidamised kõige rohkem kasu, kui lähevad üle hulgihindu järgivatele dünaamilistele tariifidele, paigaldavad päikesepaneele või lihtsalt võrdlevad elektripakkujaid.