← Tagasi ülevaatesse

Elektrihind Bosnia ja Hertsegoviina

H2 2025 · sh kõik maksud · Tarbimisklasse: 1 000–2 500 kWh/aastas

Praegune hind

11.25ct/kWh

55.5% odavam vs. EL-i keskmine (25.29 ct/kWh)

EL-i keskmine

25.29 ct/kWh

H2 2025

Koht

#35

/ 40 riigist

Kodumajapidamiste elektrihind Bosnia ja Hertsegoviina on hetkel 11.25 ct/kWh (H2 2025), mis annab #35. koha 40 Euroopa riigi seas. See on 55.5% EL-i keskmisest 25.29 ct/kWh alla.

Euroopa odavaim elekter on Türgi hinnaga 5.59 ct/kWh, samas Iirimaa on kõrgeima hinnaga 50.76 ct/kWh.

Vorrelduna eelmise perioodiga (H1 2025) on elektrihind riigis Bosnia ja Hertsegoviina tousnud 0.3 snt/kWh (2.3%). Viimase kolme aasta jooksul on hinnad koikunud.

Naaberriikide seas on Bosnia ja Hertsegoviina elektrihind (11.25 ct/kWh) koige madalam naabrite seas. EL-i keskmine on 25.29 ct/kWh.

Hinnaajalooline ülevaade

Hinnaajalooline ülevaade

PerioodHind
H2 202511.25 ct/kWh
H1 202511.00 ct/kWh
H2 202410.54 ct/kWh
H1 202410.67 ct/kWh
H2 20239.90 ct/kWh
H1 202310.43 ct/kWh
H2 202210.03 ct/kWh
H1 20229.96 ct/kWh
H2 20219.70 ct/kWh
H1 20219.80 ct/kWh
H2 202010.07 ct/kWh
H1 20209.75 ct/kWh
H2 20199.80 ct/kWh
H1 20199.79 ct/kWh
H2 20189.77 ct/kWh
H1 20189.84 ct/kWh
H2 20179.82 ct/kWh
H1 20179.76 ct/kWh
H2 20169.57 ct/kWh
H1 20169.50 ct/kWh
H2 20159.54 ct/kWh
H1 20159.42 ct/kWh
H2 20148.81 ct/kWh
H1 20149.17 ct/kWh
H2 20139.13 ct/kWh
H1 20139.14 ct/kWh
H2 20129.03 ct/kWh
H1 20129.09 ct/kWh

FAQ

Miks on andmed perioodist H2 2025?
Eurostat avaldab kodumajapidamiste elektrihinnad poolaastas, umbes 6-kuulise viivitusega. H2 2025 on viimane ametlikult kättesaadav periood. Järgmine uuendus on oodata ligikaudu Q2 2026.
Mis sisaldub elektrihinna sees?
Kuvatud hind sisaldab energiakomponenti, võrgutasusid, makse, lõive ja lisatasusid — see tähendab tegelikku lõpptarbija hinda. Allikas: Eurostat (nrg_pc_204), tarbimisrühm 2 500–5 000 kWh/aastas.
Miks erinevad elektrihinnad Euroopas nii palju?
Erinevused tulenevad erinevatest maksumääradest, võrgutasudest, energiaallikate struktuurist (riigid, kus tuuma- või hüdroenergia osakaal on suur, on tavaliselt odavamad) ja poliitilisest regulatsioonist. Üksikute riikide toetused ja hinnapiirangud mängivad samuti rolli.

Allikas: Eurostat (nrg_pc_204)