← Tagasi ülevaatesse

Gaasihind Läti

H1 2025 · sh kõik maksud · Tarbimisklasse: < 1 000 GJ/aastas

Praegune hind

9.28ct/kWh

4.2% odavam vs. EL-i keskmine (9.69 ct/kWh)

EL-i keskmine

9.69 ct/kWh

H1 2025

Rank

#14

of 30 countries

Hinnaajalooline ülevaade

Hinnaajalooline ülevaade

PerioodHind
H1 20259.28 ct/kWh
H2 20248.66 ct/kWh
H1 20247.78 ct/kWh
H2 20239.85 ct/kWh
H1 202313.03 ct/kWh
H2 202217.93 ct/kWh
H1 202212.05 ct/kWh
H2 20219.46 ct/kWh
H1 20214.08 ct/kWh
H2 20203.95 ct/kWh
H1 20203.82 ct/kWh
H2 20194.31 ct/kWh
H1 20194.78 ct/kWh
H2 20184.87 ct/kWh
H1 20184.35 ct/kWh
H2 20174.32 ct/kWh
H1 20173.84 ct/kWh
H2 20163.56 ct/kWh
H1 20164.06 ct/kWh
H2 20154.28 ct/kWh
H1 20154.95 ct/kWh
H2 20144.86 ct/kWh
H1 20144.86 ct/kWh
H2 20135.04 ct/kWh
H1 20135.07 ct/kWh
H2 20125.58 ct/kWh
H1 20125.13 ct/kWh
H2 20114.66 ct/kWh
H1 20114.23 ct/kWh
H2 20104.51 ct/kWh
H1 20103.47 ct/kWh
H2 20094.22 ct/kWh
H1 20095.78 ct/kWh
H2 20085.47 ct/kWh
H1 20083.49 ct/kWh
H2 20073.10 ct/kWh

Kodumajapidamiste gaasihind Läti on hetkel 9.28 ct/kWh (H1 2025), mis annab #14. koha 30 Euroopa riigi seas. See on 4.2% EL-i keskmisest 9.69 ct/kWh alla.

Euroopa odavaim gaas on Gruusia hinnaga 3.84 ct/kWh, samas Rootsi on kõrgeima hinnaga 18.93 ct/kWh.

Vorrelduna eelmise perioodiga (H2 2024) on gaasihind riigis Läti tousnud 0.6 snt/kWh (7.2%). Viimase kolme aasta jooksul on hinnad oluliselt langenud.

Naaberriikide seas on Läti gaasihind (9.28 ct/kWh) koige korgem naabrite seas. EL-i keskmine on 9.69 ct/kWh.

FAQ

Miks on andmed perioodist H1 2025?
Eurostat avaldab kodumajapidamiste gaasihinnad poolaastas, umbes 6-kuulise viivitusega. H1 2025 on viimane ametlikult kättesaadav periood. Järgmine uuendus on oodata ligikaudu Q2 2026. Allikas: Eurostat (nrg_pc_203), tarbimisrühm < 1 000 GJ/aastas.
Mis sisaldub gaasihinna sees?
Kuvatud hind sisaldab energiakomponenti, võrgutasusid, makse ja lõive — tegelikku lõpptarbija hinda kodumajapidamistele.
Miks erinevad gaasihinnad Euroopas?
Hinnaerinevused tulenevad erineva impordisõltuvuse (Venemaa, LNG, Norra), infrastruktuuri, hoiustamisvõimsuse ja maksupoliitika tõttu. Riigid, kus on oma gaasitootmine või pikaajalised tarnelepingud, maksavad sageli vähem.

Allikas: Eurostat (nrg_pc_203)