Elektrihind EL
H1 2025 · sh kõik maksud · Tarbimisklasse: 1 000–2 500 kWh/aastas
Praegune hind
26.13ct/kWh
10.2% kallim vs. EL-i keskmine (23.71 ct/kWh)
EL-i keskmine
23.71 ct/kWh
H1 2025
Koht
#18
/ 39 riigist
Kodumajapidamiste elektrihind EL on hetkel 26.13 ct/kWh (H1 2025), mis annab #18. koha 39 Euroopa riigi seas. See on 10.2% EL-i keskmisest 23.71 ct/kWh üle.
Euroopa odavaim elekter on Türgi hinnaga 5.68 ct/kWh, samas Saksamaa on kõrgeima hinnaga 43.47 ct/kWh.
Hinnaajalooline ülevaade
Hinnaajalooline ülevaade
| Periood | Hind |
|---|---|
| H1 2025 | 26.13 ct/kWh |
| H2 2024 | 25.62 ct/kWh |
| H1 2024 | 24.85 ct/kWh |
| H2 2023 | 25.06 ct/kWh |
| H1 2023 | 24.67 ct/kWh |
| H2 2022 | 25.82 ct/kWh |
| H1 2022 | 21.03 ct/kWh |
| H2 2021 | 20.11 ct/kWh |
| H1 2021 | 17.32 ct/kWh |
| H2 2020 | 17.07 ct/kWh |
| H1 2020 | 16.97 ct/kWh |
| H2 2019 | 16.06 ct/kWh |
| H1 2019 | 16.13 ct/kWh |
| H2 2018 | 17.05 ct/kWh |
| H1 2018 | 16.99 ct/kWh |
| H2 2017 | 16.60 ct/kWh |
| H1 2017 | 17.06 ct/kWh |
| H2 2016 | 17.47 ct/kWh |
| H1 2016 | 16.92 ct/kWh |
| H2 2015 | 18.12 ct/kWh |
| H1 2015 | 18.03 ct/kWh |
| H2 2014 | 17.75 ct/kWh |
| H1 2014 | 16.75 ct/kWh |
| H2 2013 | 16.31 ct/kWh |
| H1 2013 | 14.40 ct/kWh |
| H2 2012 | 12.79 ct/kWh |
| H1 2012 | 12.32 ct/kWh |
| H2 2011 | 11.12 ct/kWh |
| H1 2011 | 10.78 ct/kWh |
| H2 2010 | 10.53 ct/kWh |
| H1 2010 | 10.27 ct/kWh |
| H2 2009 | 9.19 ct/kWh |
| H1 2009 | 9.72 ct/kWh |
| H2 2008 | 9.35 ct/kWh |
| H1 2008 | 9.06 ct/kWh |
| H2 2007 | 9.31 ct/kWh |
FAQ
Miks on andmed perioodist H1 2025?
Eurostat avaldab kodumajapidamiste elektrihinnad poolaastas, umbes 6-kuulise viivitusega. H1 2025 on viimane ametlikult kättesaadav periood. Järgmine uuendus on oodata ligikaudu Q2 2026.
Mis sisaldub elektrihinna sees?
Kuvatud hind sisaldab energiakomponenti, võrgutasusid, makse, lõive ja lisatasusid — see tähendab tegelikku lõpptarbija hinda. Allikas: Eurostat (nrg_pc_204), tarbimisrühm 2 500–5 000 kWh/aastas.
Miks erinevad elektrihinnad Euroopas nii palju?
Erinevused tulenevad erinevatest maksumääradest, võrgutasudest, energiaallikate struktuurist (riigid, kus tuuma- või hüdroenergia osakaal on suur, on tavaliselt odavamad) ja poliitilisest regulatsioonist. Üksikute riikide toetused ja hinnapiirangud mängivad samuti rolli.
Allikas: Eurostat (nrg_pc_204)